Sisepõlemismootorid Õhk-õhk vahejahuti sees olevad jahutusribid Õhk-vedelik vahejahuti laevamootori jaoks.
Kõige sagedamini kasutatakse turbomootorite puhul vahejahutit, et neutraliseerida surve all olevas sisselaskeõhus tekkiva surve- ja soojusleotuse soojust. Sissepuhkeõhu temperatuuri langetades muutub õhk tihedamaks (võimaldab süstida rohkem kütust, mille tulemuseks on võimsuse suurenemine) ja vähem tõenäoline, et see kannatab eelsüüte või koputamise tõttu. Täiendavat jahutust saab pakkuda, pihustades välisjahuti pinnale peent udu või isegi sissepuhkeõhku, et aurustusjahutuse abil veelgi vähendada sisselaske laadimistemperatuuri.
Vahejahutite suurus, kuju ja konstruktsioon võivad olenevalt süsteemi jõudlusest ja ruuminõuetest oluliselt erineda. Paljud sõiduautod kasutavad kas ette paigaldatavaid vahejahuteid, mis asuvad eesmise põrkeraua või võre avas, või mootori kohal asuvaid ülaosas asuvaid vahejahuteid. Vahejahutussüsteem võib kasutada õhk-õhk, õhk-vedelik konstruktsiooni või mõlema kombinatsiooni. Mitu kokkusurumisetappi Automootorites, kus kasutatakse mitut sundinduktsiooni etappi (nt järjestikune topeltturbo- või topeltlaadimisega mootor), toimub vahejahutus tavaliselt pärast viimast turbolaadurit/ülelaadurit. Siiski on turboülelaadimise/ülelaadimise iga etapi jaoks võimalik kasutada ka eraldi vahejahuteid, näiteks JCB Dieselmax maakiirusrekordi võidusõiduautos. Mõnede lennukimootorite puhul kasutatakse sundinduktsiooni iga etapi jaoks ka vahejahutit. Kaheastmelise turboülelaaduriga mootorites võib termin vahejahuti viidata konkreetselt kahe turboülelaaduri vahele jäävale jahutile ja terminit järeljahuti kasutatakse teise astme turbo ja mootori vahel asuva jahuti kohta. Samas kasutatakse sageli ka termineid vahejahuti ja laadimisõhujahuti olenemata asukohast sisselaskesüsteemis.Soojusülekande meetod Õhk-õhk vahejahutid on soojusvahetid, mis suunavad soojuse sisselaskeõhust otse atmosfääri. Alternatiivina suunavad õhk-vedelik vahejahutid soojuse sisselaskeõhust vahevedelikule (tavaliselt veele), mis omakorda kannab soojuse üle atmosfääri. Soojusvaheti, mis kannab soojuse vedelikust atmosfääri, töötab vesijahutusega mootori jahutussüsteemis sarnaselt põhiradiaatoriga või mõnel juhul kasutatakse vahejahutussüsteemis ka mootori jahutussüsteemi. Õhk-vedelik vahejahutid on tavaliselt raskemad kui nende õhk-õhk vastased süsteemi lisakomponentide tõttu (nt tsirkulatsioonipump, radiaator, vedelik ja torustik).
Enamik laevamootoreid kasutavad õhk-vedelik vahejahuteid, kuna järve-, jõe- või mereveele pääseb jahutamiseks hõlpsasti ligi. Lisaks on enamik laevamootoreid suletud kambrites, kus õhk-õhk-seadme jaoks on raske jahutusõhu voolu saada. Laevade vahejahutid on torukujulise soojusvaheti kujul, kus õhk liigub jahuti korpuses olevate torude ümber ja merevesi ringleb torude sees. Peamised sellistel rakendustel kasutatavad materjalid on mõeldud merevee korrosioonile vastu seisma: vask-nikkel torude jaoks ja pronks mereveekatete jaoks. Alternatiivid Vahejahutite kasutamise alternatiiviks – mida tänapäeval kasutatakse harva – oli üleliigse kütuse sissepritse põlemiskambrisse, et aurustumisprotsess jahutaks silindreid, et vältida koputamist. Selle meetodi varjuküljed olid aga suurenenud kütusekulu ja heitgaaside heitkogused.
